Täna ettevõte Bosch on üle maailma tuntud oma kvaliteetsete, töökindlate ja uuenduslike toodete poolest. Kontsernil on üle 400 esinduse ja see on turul pidevalt kõrgetel positsioonidel.
Paljud inimesed teavad, et ettevõte kannab oma asutaja - Saksa inseneri ja leiutaja Robert Boschi nime. Kuid vähesed teavad, kuidas tal õnnestus Stuttgardis väike inseneritöökoda muuta ülemaailmseks äriks. See on täpselt see, mida Meistri sünnipäev puudutab.
Robert Bosch sündis täpselt 160 aastat tagasi – 23. septembril 1861. aastal Lõuna-Saksamaa maadel – Albecki linnas Doonau kaldal. Tema perekond oli lihtsat päritolu, kuid oma keskkonna jaoks hästi haritud.
Pärast kooli lõppu läks Robert (11. pere 12 lapsest) tööle meistri abina. Seejärel teenis ta inseneripataljonis ja osales loengutel Stuttgarti tehnikaülikoolis.
Novembris 1886 avas Bosch Stuttgardis oma ettevõtte nimega "Täppismehaanika ja elektrotehnika töökoda". Sellest sai tulevase Robert Bosch Inc. alguspunkt. Ettevõtte asutamine ei olnud lihtne. Aeg-ajalt olid Bosch ja tema käsitöölised sunnitud vastu võtma mittepõhilisi ja madala tasuga tellimusi (näiteks telefonisüsteemid ja elektrilised uksekellad) ning investeerima suurema osa kasumist seadmetesse.
«Olen alati toiminud põhimõtte järgi – parem kaotada raha kui usaldada. Minu lubaduste ausus, usk oma kauba kvaliteeti ja sõna on mulle alati olnud olulisemad kui hetkekasum., ütles ettevõtte asutaja.
Järgmisel aastal toimus esimene tehnoloogiline läbimurre - äriliselt eduka gaasimootori süüteseadme väljatöötamine magnetost. Magneto on vahelduvvoolugeneraator, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Ettevõte täiustas seda seadet nii palju, et juba 1890. aastal moodustas see ligi poole müügimahust.
Edasine täiustamine ja kohandamine aitasid Robert Boschi meeskonnal lahendada autotehnoloogia arendamise ühe peamise probleemi – kiirete sisepõlemismootorite süüte. Sellest sai alguse "Workshopi" äriline edu.
1901. aastal ei jätkunud tootmiseks enam üüripinda. Tootekvaliteedi küsimused, aga ka klientide ja partnerite usaldus on Robert Boschi jaoks alati olnud prioriteet. Nende põhimõtete teadlik järgimine ja soov areneda olid võimsad motivaatorid – Robert ehitas oma esimese Boschi tehase.
1902. aastal leiutas Robert Boschi õpilane Gottlob Honnold kõrgepinge magnetosüütesüsteemi. See muutis seadme universaalseks. XNUMX. sajandi alguses, pärast tugevate positsioonide loomist Saksamaa turul, hakkas ettevõte sisenema uutele turgudele - Suurbritannia, seejärel Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid.
1906. aastal hakati USA-s reklaamima magnetoautode mootoreid, mis tõi kaasa tellimuste olulise kasvu. Seetõttu ehitas Robert 1910. aastal esimese Boschi tehase USA-s (Springfieldis, Massachusettsis) ja mõni aasta hiljem teise - New Yorgi osariiki. Esindused avati üle maailma – Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Austraalias. Juba 1913. aastal müüdi 88% ettevõtte toodangust välismaale.
Nii sai Robert Boschist üks Euroopa tööstusrevolutsiooni teerajajaid. Tema leiutistest sai läbimurre tema aja autotööstuses ja tööstuse arengus. Ja tema suhtumine inimestesse on revolutsioon korporatiivsuhetes. Bosch võttis esimesena Euroopas oma ettevõtetes kasutusele 8-tunnise tööpäeva ja konveiertootmise.
«Ma maksan korralikku palka mitte sellepärast, et mul oleks palju raha. Mul on palju raha just sellepärast, et ma maksan korralikku palka." - see Roberti ütlus leidis edaspidi korduvalt kinnitust ja sai omamoodi vastutustundlike tööandjate motoks.
Lisaks elektrimagnetole on Boschi firma legendaarseteks leiutisteks veel: diislipump, elektristarter, auto esituli, autosireen, mehaaniline pidur, klaasipuhasti, kütusefilter, autoraadio ja palju muud.
Tema moto "Parem kaotada raha kui usaldada" mis esmapilgul võib tuua kaasa kaotusi, sai lõpuks kvaliteedile, aususele ja kliendi austusele rajatud äri aluseks.
Robert Bosch tegeles aktiivselt ka heategevusega, kuigi ta seda eriti ei reklaaminud. Tuntuimate projektide hulgas on miljoni Saksa marga annetamine Stuttgarti Tehnikaülikoolile (1910), liikmelisus Ameerika ametiühingus "Knights of Labour", mis propageeris töötajate õigusi tööaladel, haigla avamine. tema raha (1940).
Esimese maailmasõja ajal saatis Robert Bosch peaaegu kogu kasumi heategevuseks, see oli miljoneid Saksa markasid.
1921. aastal asutas ta oma heategevusfondi. Bosch määras oma testamendis (1937), et kogu aktsiadividendidest saadav kasum suunataks sinna Bosch.
1960. aastatel andsid Roberti järeltulijad oma varanduse üle Bosch heategevusfond. Hetkel kuulub fondile 92% kogu kontserni aktsiatest.
"Ma ei talu mõtet, et keegi võib mu tooteid kontrollides avastada mind ebakvaliteetse kauba tootmisega." - ütles Robert Bosch kogu oma elu. Pärast tema surma sai sellest ütlusest ettevõtte filosoofia. Kõik tehased ja tehased Bosch töötama alati kõige rangemate kvaliteedistandardite järgi.
Roberti sõnad inimeste kohta said seltskonnas veel üheks lööklauseks: "Ära kunagi unusta inimlikkust ja austa inimväärikust suhetes inimestega."
Lugu Robert Boschist, kes elas pika ja huvitava elu, lõi maailmatasemel ettevõtte ja kirjutas oma nime igaveseks autotööstuse arengu ajalukku – ilmekas näide inimesest, kes oma suhtumisega teadmistesse tehnilisi katseid ja töötajaid, ehitasid üles ülemaailmse sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtte. Ettevõte, mis on eksisteerinud 135 aastat ja juhindub siiani Suure Asutaja põhimõtetest.
